1.05.2019a kolmapäevak Laagri sidekeskuses

объявления о предстоящих играх и других айрсофт событиях
Аватара пользователя
Margus
Майор
Майор
Сообщения: 1100
Зарегистрирован: 28 ноя 2013, 11:53
Контактная информация:

Re: 1.05.2019a kolmapäevak Laagri sidekeskuses

Сообщение Margus » 05 май 2019, 21:12

Margus писал(а):https://1drv.ms/u/s!Au_wTv7WhKqSl3hsu8vLLql26Lix
Siin on palk näha kogu pikkuses:
https://1drv.ms/u/s!Au_wTv7WhKqSl3ksEgQljd5W24JC

Kas tead, mis otstarve sellel palgil oli?
vihje: vesine
Sellist ilmastikunähtust ilmselt meie kliimas pole, esineb ilmselt ainult põhja poolsetel veekogudel...

Аватара пользователя
Margus
Майор
Майор
Сообщения: 1100
Зарегистрирован: 28 ноя 2013, 11:53
Контактная информация:

Re: 1.05.2019a kolmapäevak Laagri sidekeskuses

Сообщение Margus » 06 май 2019, 09:17

Siit foorumist vastas FB-i Pavel N peaaegu õigesti, tema sai tasuta pääsme mu mängule, tänan vastamast!!!

Täiesti mõistetavalt oli seda raske teada kuna meie kliimas sellist jääsuppi ei esine.

VASTUS:

See on huvitav sõiduk, vees ujus vaid nii kiiresti kui roomikud jõudsid ringi käia, arvan, et kiirus vees võis olla kuni 10 km/h.
Tundrasse sõites oli ületamatute järskude nõlvadega mägede vahel järved, kus osa jääsupist sai läbi sõita-ujuda, aga oli ka sellise tihedusega jääsuppi, kus roomikud käisid küll ringi, aga edasi ei liikunud.

Kohati oli järvel 2-3 meetrine sellise sõgavusega tihedusega (nagu väga vedel pudru) jääsupp, kus roomikute ringi käimine ei viinud sõidukit edasi vaid seisid paigal.
Siis ei aidanud muu kui palk.

Poleks päästnud vette hüppamine ja põgenemine kuna sellises jääsupis pole võimalik inimesel pinnal püsida ilma abivahendita, nagu soos. Selle aja raadioside inimtühjas kohas ilma elektrita poleks ka aidanud.

PALK:
Siis kinnitasid palgi sõiduki etteotsa roomikute külge, said sõita üle palgi sõiduki pikkuse, tõstsid palgi tagant ette ja sõitsid jälle üle palgi, jne. Palgil olid konksud küljes, nii sai kiiremini kinnitada roomikutele, polnud vaja siduda.

Palk vähemalt püsis jääsupis paigal. Nii võttis lühikese järve ületamine üle tunni aja.
Sellist vastust ootasin mõistatusele.

Kirjeldan natuke seda sõidukujukit ja põnevat elu vene sõjaväes, nõrganärvilistel pole soovitav lugeda:

Sellise sõiduki ronimisvõime oli hea, mootor oli vist GAZ 51 oma, aga võimust järsakust ronimisel küllaga.

Rooli asemel kaks kangi. Kiirus piisav, et põhjapõdrale järgi jõuda ja ta maha saada. Põdrast jätkus neljale tundras seiklejale nädalaks.
Ma ei tea miks mind valiti kaasa 2 aastase farmis teenistuse ajal pooleks aastaks tundrasse.

Vene keel oli mul kehva, toitu valmistasin kehvalt, isepäine - dedovtsina väärastunud kiusamis ja mõnitamis tavadele hakkasin vastu füüsiliselt, kuigi siis oli mul veel löök nõrk ja karates alles roheline vöö, kumites ainult üks karikas. Miks minusugune juhm kaasa võeti kui valik oli palju parem, ei tea...

Inimasustustest mitusada kilomeetrit eemal tundras sain osaleda koos ukrainlasest madruse ja kahe ukrainlasest ülemusega. Püüdsime võrkude ja spinnadega ja talvel jääaugul tõmmitsaga punast kala (mingi lõheline, vist paalia http://www.kalapeedia.ee/3773.html
), soolasime puidust tünnidesse, helikopter viis ära ja saadeti Ukrainasse. Ei mäleta kas raha teenimise või mis eesmärgil.

Elu oli huvitav, tundrasse kohale jõudes paistis vaid maja antenn, terve päevaga saime I kordse maja välja kaevatud, üldpinnaga umbes 30m2. Elektrit tegime vaid õhtuti genekaga, et saaks raadiosides teatada, et kõik ok.

Ma ei mäleta, millega ma kokana puupliiti kütsin, puid ju pole seal. Teine madrus oli sõiduki juht ja mina kokk. Niipalju erinevaid liha sorte pole ma veel söönud, ei mäleta, et oleks palju midagi muud liha kõrvale söönud. Põhjapõdra, väga erinevate lindude, punase kala valik oli suur.
Mõnusaim oli soome saunast otse järve kasta.

Kui hiljuti uudistest võis lugeda jääkarude rohkuse üle, siis ma ei näinud 2 a jooksul ainsatki
https://forte.delfi.ee/news/maa/venemaa ... d=85331921


Kuigi karudel oleks olnud lihtne meid ära noppida, relv poleks aidanud, karu lähenemist poleks näinud kui kohati tuiskas nii, et väljasirutatud käe sõrmi ei näinud. Aga toast 100m kaugusel lauta tuli ikka minna, loomad ootasid.
Kui mõni oli nõus aitama, siis läksime koos nii, et kõis omavahel ära eksimise vältimiseks ja karjudes julguse tõstmiseks. Sageli olid sellised tormid, et taevas oli selge päikseline, aga tugev tuul keerutas maapinna kohal umbes kuni 4 m kõrgusel lund nii tihedalt, et nähtavus oli kuni 20cm.


Küll aga jooksid päris mitmed ise tundrasse jääkarult lohutust saama , kes ei pidanud vastu dedovtsina nõmedustele. Nii hukkus 2 a jooksul 7 madrust. Aga jääkaru üldiselt ei päästnud õnnetut hinge, ei murdnud inimest maha, võttis vaid käe või jala, nii pääsesid lohtutust otsinud vähemalt invaliidina kodusele ravile....

Ma olin üldiselt nõrk võrreldes tugevamatega, aga vähemalt hakkasin füüsiliselt vastu, olenemata peksasaaamisest või andmisest, siis jäeti rahule ja elasid normaalset elu.

_________________________________________________________

Pole senini aru saanud, et miks ma airsofti fännan, mis on mulle jäänud vajaka? Kas lapsepõlves sai oksaga vähe „lasta“, kotkapoja võistlusel sain AK salve laadimises I koha, aga AK-d vaid vaadata, AK-d sain ainult näppida sõjaväe utsebkas (õpperood 3 kuud) mõned korrad, rohkem pole saanud relvi näppida.
Tundras nägin pealt vaid AK laske ulatusi ja võimsust kui ülemused ka üle pika järve põtradele pihta said...
Põnevam kui seriaalis „Elu allpool null“.
_________________________________________________________

Farmis teenides lüpsime 2xpäevas koos kumbki 15 lehma, rekordiks jäi 15l 15 minutiga, ehk liiter minutis. Tamp oli taga, sest lasteaed, kool ja ülemused ootasid piima. Ülejäänud sõjaväe osad tegid putru kondentspiimast.

Lisaks piimale, kohupiimale, juustule nautisime pidevalt sea ja loomaliha. Sigu tapsime koos lätlasest madrusega 1,5 a jooksul 11,7 tonni. Isetehtud erinevad veri -, grill ja tanguvorstid olid nämmad. Kõige omapärasem ukrainlasest ülemuse lemmik delikatess oli sea maos ca 24h keedetud kõiksugu rõvedused krõmpsuvad asjad (kõrvad, kamarad, saba...), jahtunult lõigates maisutasid. Olen näinud sellist toodet ka meie kaubanduse lettidel. Jõuluks serveerisime ülemusele grillitud põrsa, mis tegelikult pole üldse nii maitsev oma vesisuse pärast kui täiseas sea liha.

Siis ma ei teadnud, et kodustele pole mõtet kõike kirjutada, pole mõtet vanemaid liialt muretsema panna. Kirjutasin, et mind pandi leivatehase saalis keset saali ja siis hakkasid vanem teeninud mind ükshaaval ründama kuna oldi märgatud, et oskan midagi natuke. Selline hobi oli just mägirahvaste (kirgiisid, usbekid, tadzikid) madrustel, neil millegi pärast hakatakse võitluskunstidega varajasest noorusest tegelema. Vähemalt ei rünnatud korraga ja ma ei mäleta kas ma tohtisin peale jäikade (pehmeid siis veel ei osanud) plokkide ka vastu lüüa. Aga olin just õnnelik, et sain olla liikuv kaitsev poksikott mitte ei pidanud teiste sokke pesema ega hambaharjaga wc potti pesema. Kui teisi utsebkalasi tervitati jalalöögiga tagumikku, siis mind viisakalt kättpidi.

Kuna see saar oli n.n. tuuma poligooniga (umbes 500m eemal asus) salatsoon, siis koju ei tohtinud kõike kirjutada, ükski kiri ei jõudnud koju avamata, selleks oli eraldi kirjade lugemise rood.

Elu vürtsitas veel laudas samaka villimine, mille kogu protsess kestis vist umbes 2 nädalat, kohupiima ja juustu valmistamine, mõned tunnid vanglas istumist kuna unustasin linnas kulpi visata ohvitserile. Aga ülemus ostis mu kiirelt välja poole seaga, et jõuaksin õhtuseks lüpsiks ikka lauta.

Minule andis vene sõjavägi hea kogemuse ja õpetused kogu eluks, just elusolendi erinevatest töötlemisvõimalustest söögilauale jõudmisel, lüpsmine on siiani käpas.

Küll naerdi mind välja maal kui läksin oma meetoditega appi siga tapma. Maa talus riputati siga elusana tagajalgupidi rippu ja siis torgati, et kogu veri välja jookseks. Sõjaväes masstoodangu puhul polnud niipalju aega mängida, jalgel seale paigale jäämiseks kualdaga (eesti keeles vist suur metallist haamer) otsa ette, peale torkamist jooksis taarudes ise tühjaks. Maal eemaldati karvad kuuma veega, sõjaväes polnud aega kuuma vee jaoks, leeklambiga sai kiiremalt, jne

Kui viitsisid siia lõpuni lugeda, siis said ehk mingi ettekujutuse millise huvitava elamuse oli võimalik saada vene sõjaväest.

Sellise toredad mälestused vene sõjaväest ja sellest sõidukist.

Ответить

Вернуться в «Предстоящие игры/Tulevad mängud»